OpenOffice.org ja Firefox vabavara projekti arendusest

OpenOffice.org ja Firefox arendused.

Mis on OpenOffice.org

OpenOffice.org , mida tuntakse ka lihtsalt OpenOffice nime all , on kontoritarkvara , mis sobib erinevatele operatsiooni süsteemidele. Teda levitatakse vabavarana. See tarkvara toetab formaati OpenDocument Format (ODF) andmete vahetuseks erinevate faili formaatide vahel, muuhulgas toetab ka Microsoft Office formaate. Alates 2009 aasta märtsist toetab OpenOffice 80 keelest.

OpenOffice.org arendus sai alguse StarOffice tarkvarast, mis on kontoritarkvara pakett, mida alguses arendas StarDivision ja mille omandas arvutifirma Sun 1999. aastal. 2000. aasta juulis tehti lähtekood avalikuks. Tänaseks on Suni StarOffice enda arhitektuur põhinev OpenOffice.org algsel koodil, millele on lisatud teatud autoriõigusega kaitstud komponendid.

OpenOffice nimi ise on registreeritud kaubamärk, mida omab üks Hollandi firma ja lisaks on see kasutusel firmal Orange Suurbritannias. Seetõttu on õige ja korrektne toote nimetus OpenOffice.org

The OpenOffice.org API plugin for NetBeans lihtsustab OpenOffice.org lisamoodulite (extensions) arendust. Seda saab kasutada OpenOffice.org programmeerimiseks, samamoodi laiendada OpenOffice´t et anda sellele täiesti uut funktsionaalsust. The OpenOffice.org API plugin lihtsustab uute arendusprojektide tegemist. ( http://wiki.services.openoffice.org/wiki/OpenOffice_NetBeans_Integration )

Sun Microsystems teatas, et StarOffice lähtekood on tehtud avalikuks LGPL litsentsi alusel ja Sun Industry Standards Source License (SISSL) kavatsusega luua avatud lähekoodiga arendusmudel sellele tarkvara projektile. 2005. aastal loobuti SISSL litsentsist ja jäeti tarkvara ainult LGPL litsents kasutusse.

Algseteks eesmärkideks oli kohandumine Microsoft Office tarkvaraga, parem ja kiirem jõudlus ning väiksem mälu kasutus, parem integreerimine teiste platformidega ( eriti GNOME-ga), parem front-end selleks et luua raporteid, forme ja päringuid. Samuti integreeriti süsteemiga SQL andmebaas ning sooviti luua programmile parem kasutajamugavus ( usability ). Beeta versioon sellest tarkvarast tehti avalikuks 2007 aasta märtsis.

Sun subsideerib OpenOffice arendamist kuna soovib kommertsalustel pakkuda oma klientidele StarOffice kontori paketti. StarOffice on Suni enda kommertsalustel töötav toode, millega nad pakuvad OpenOffice juurde lisaks erinevaid lisavõimalusi: 1) lisa fondid ( eriti Ida-Aasia kirjatüübid) 2) Adabas andmebaas 3) Lisa templated dokumentide jaoks 4) Clip art asjad 5) Sorteerimise funktsionaalsus Aasia versioonidele 6) Lisa võimalused failide filtreerimiseks 6) Konfiguratsioonide manageerimise võimalused 7) migratsiooni hindamise tööriist ja macro migratsiooni tööriist.

Vastavalt OpenOffice missiooni kirjeldusele on OpenOffice.org projekti missiooniks “Luua kogukonnaga juhtiv rahvusvaheline kontoritarkvara toode, mis töötaks kõigil peamistel tarkvara platformidel ja tagaks ligipääsu funktsionaalsusele ja andmetele läbi vabavara komponentide API-de ja XML-il baseeruvale formaadile.” OpenOffice.org eesmärgiks on konkureerida Microsoft Office´ga ja sellega saab avada kõiki faili formaate, mida saab ka avada Microsoft Office programmis.

OpenOffice.org lehelt saab lisaks ka nimekirja programmi lisa komponentidest ja laiendustest, mis osaliselt on tasulised, näiteks rakendus millega saab andmebaasi raporteid koostada või rakendus EuroOffice, mis on mitmekeelne rakendus eurooplaste jaoks ning tasuta. EuroOffice Professional näiteks on juba eraldi rakendus ja see on tasuline. http://www.multiracio.com/eurooffice

Kui vaadata OpenOffice.org viimaseid tarkvara versioone, siis nad toovad uue versiooni turule keskmiselt iga 3 kuu järel. Eelmine versioon tuli turule Jaanuari lõpus 2009. aastal ja see sisaldas peamiselt bugide parandusi. Sellele eelnes versioon Oktoobris 2008, kus olid juba uued arendused ja lisafunktsionaalsus. Oktoobri lõpus anti välja ka versioon turvaaukude parandamiseks ja bugide parandamiseks.

OpenOfficel on ka oma turvameeskond. Alates 2008 aasta juunist ei ole turvafirma Secunia leidnud OpenOffices turvaauke. Kaspersky on näidanud ära võimalikud turvariskid , kuid teadaolevalt ei ole avalikkuses ringlevaid turvariske hetkel olemas. Prantsusmaa kaitseministriga kohtumisel olevat tulnud teemaks suuremad võimalikud turvariskid programmis, kuid arendajad ise väidavad et tegemist ei ole mingi kriitilise turvariskiga. Sarnaselt Microsoft Word´ile ka OpenOffice dokumendid sisaldavad meta andmeid selle kohta, mida dokumendis viimati muudeti ja kelle poolt.

OpenOffice.org puuduseks on see et ta on seotud Java Runtime Environment´iga, mis ei ole vaba tarkvara ja mis samuti kuulub Sunile. Seda sõltuvust püütakse hetkel vähendada ja panna tarkvara jooksma GNU Classpath platformi peale. Osa OpenOffice funktsionaalsusest on senini sõltuvuses JRE tehnoloogiast , kuid kuna Java on plaanis viia samuti GNU litsentsi peale, siis selline sõltuvus pikas perspektiivis ei ole määrav.

OpenOffice on levitatav vabavarana nii erakasutuses kui firmade jaoks. Samas müüakse programmi ka internetis – koos lisateenustega nagu näiteks 24 tunnine tehnilise toe teenus või programmi saatmine kasutajale CD-kettal.

OpenOfficel on ka oma arendajate manual, kus on ära näidatud OpenOffice arendamise võimalused ja moodulid.
http://wiki.services.openoffice.org/wiki/Documentation/DevGuide/OpenOffice.org_Developers_Guide


Mis on Firefox

Mozilla Firefox on veebibrowseri projekt, millel on maailmas 22,48%-line osakaal browserite turul, jäädes alla ainult Microsofti Internet Explorerile. Firefoxi omaduste hulka kuulub tabi-dega lehitsemise võimalus, keelekorrektor, bookmarkimise võimalus, download manager ja integreeritud otsimootori võimalus ( tavaliselt on sisse integreeritud Google ). Firefoxil on ka palju lisamooduleid, mida arendavad kolmandad osapooled. On palju erinevaid lisamooduleid, millest populaarsemad on NoScript Javascripti blokeerimise moodul, FoxyTunes meedia player, reklaamide blokeerimist võimaldav Adblock Plus, Stumble Upon mis võimaldab veebilehti leida ning Xmark bookmarkide märkimise rakendus.

Firefox töötab erinevate Linux, Mac OS X, Microsoft Windows platformide peal ja paljude teiste Unixi laadsete operatsiooni süsteemide peal. Viimane stabiilne versioon 3.0.10 anti välja 2009 aasta aprillis. Lähtekood on avatud ja litsentseeritud kolmik-litsentsina – GNU, GPL/GNU , LGPL / MPL . Need litsentsid lubavad igaühel vaadata, muuta ja levitada lähtekoodi ja mitmed avalikult kätte saadavad rakendused on ka selle peale ehitatud. Ametlikud lõppkasutaja versioonid programmist on aga litsentsitud Mozilla End User License Agreement ( EULA ) all, kaasa arvatud Firefoxi nimi, kujundus. Kuna Microsofti operatsiooni süsteemides on lisaks ka clickwrap kasutajaleping, mis määrab ära kasutustingimused , siis Free Software Foundation ei pea neid programmi versioone vabavaraks.

Mozilla kasutab seetõttu kolmik-litsentsi. Arendajad saavad vabalt valida millise litsentsi versiooni alt nad programmi alla laadivad , kui nad soovivad näiteks piiratud kasutusega lisarakendusi luua Firefoxile , siis võivad näiteks MPL litsentsi all toimetada.

Nii nagu on OpenOfficel nii on ka Firefoxil väga suur extension´ite valik avalikkuses kasutusel. Need võib leida kodulehelt https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/

Firefoxi arendus ise on jagatud moodulitesse ja igal moodulil on oma pealik (owner) , kes vastutab selle mooduli arenduse eest. Omanik võib valida omale ka järeltulija (inglise k. - peer), keda omanik on volitanud abistama mooduli valmimisel. Igal moodulil on lisaks ühele omanikule mitu järeltulijat. http://www.mozilla.org/owners.html

Lisaks on kogukonnal ka oma kogukonna portaal, kus kirjas arendusega seonduv info https://wiki.mozilla.org/MozillaWiki:Community_Portal , viimased uudised ning ka lingid viimastele koodi versioonidele ja parandustele - https://wiki.mozilla.org/index.php?title=Releases&curid=22471&diff=142215&oldid=142096 ,
https://wiki.mozilla.org/Special:RecentChangesLinked/Help:Contents

Üleval on portaalis ka pikemaajalised eesmärgid, näiteks accessibility plaanid on 2009 aastaks ette , aadressil https://wiki.mozilla.org/Platform/2009-Accessibility-Goals

Internetis on levinud ka kriitikat firefoxi arendamise teemadel, kus on varasemalt puudusena välja toodud seda, et ainult 6 inimest vaatavad koodi üle ja üks kirjutab laisalt ülevaateid teistele. Selline kriitika esines aastal 2005 Slashdotis http://developers.slashdot.org/developers/05/03/06/2232211.shtml?tid=154&tid=8

OpenOfficet arendab hetkel üle 100 programmeerija. Versioonide uuendamiseks kasutatakse cvs Verson Control süsteemi. http://tools.openoffice.org/dev_docs/OOo_cws.html . Peamised programmi osad on jagatud erinevatesse cvs harudesse niiöelda puuna. Igas harus on tavaliselt vähemalt kord nädalas püstitatud uus milestone.

Nii nagu on Firefoxil oma kogukonna veebiportaal, on sama asi ka OpenOfficel. Selles on samuti oma arenduste roadmap http://wiki.services.openoffice.org/wiki/Features , koht kust saab alla laadida Subversionist viimaseid versioone koodist

Arenduse protsess ise on sarnane Firefoxiga – iga mooduli eest vastutab vabatahtlik või moderaator, kes vaatab üle vabatahtlike poolt saadetud koodijupi ning kommenteerib või muudab seda. Isik , kes soovib uue arenduse lisada, saab Subversionist viimase versiooni vastavalt milestonile alla laadida ning oma koodijupi sinna lisada, seejärel ta vaatab kuidas tema koodijupp võiks ühilduda teiste moodulitega, testib seda ning saadab üle vaatamiseks oma haru moderaatorile. http://tools.openoffice.org/background.html OpenOffice.org puhul on erilaadne veel see, et kuna Suni teine toode OfficeStar baseerub OpenOffice peal siis arendatakse mõlemat toodet sisuliselt koos.