Kuidas saada häkkeriks

Vaba tarkvara kogukonna täht Eric S. Raymond on kirjutanud kokkuvõtva artikli "Kuidas saada häkkeriks." Ta kirjutab sellest, kuidas saaks ühest inimesest häkker ja mis ühte ehtsat häkkerit üldse iseloomustada võiks.

Häkkerid kuuluvad kogukonda , mis koosneb tipp-programmeerijatest ja võrguässadest kes jagavad teatud kultuurilisi ühisväärtusi ja on moodustanud selle baasil omalaadse kogukonna. Häkkeriks saad sa siis kui sa oled osa sellest kultuurist, oled sellesse andnud oma panuse ning teised selles olijad tunnevad sind ja nimetavad sind häkkeriks.

Häkkerite mõtteviis ei pea olema piiratud tarkvaraga ja arvutitega. Seda mõtteviisi võib kohata mistahes teaduse või kunsti kõige kõrgematel tasemetel. Tarkvarahäkkerid tunnustavad neid mujal leiduvaid sugulashingi ja võivad ka neid häkkeriteks kutsuda. Mõned häkkerid koguni väitvat et
häkkeri loomus ei sõltu sellest keskkonnast kus ja millega häkker töötab. Raymond kirjutab oma kirjatükis tarkvarahäkkeritest ja häkkeriks saamisest.

Jargon File annab häkkeri kohta erinevaid definitsioone kuid enamik nendest on seotud tehniliste oskustega ja armastusega probleemide lahendamise vastu ja piiride ületamise vastu.

Raymond annab mõned asjad, mis tuleks selgeks õppida selleks, et häkkeriks saada:

1. Õpi programmeerima
2. Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama
3. Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi
4. Kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, õpi see ära

Esimesel kohal selles loetelus on programmeerimise selgeks õppimine. Selle all peetakse siin silmas eelkõige eksperdi taseme saavutamist sel alal. Huvitav tähelepanek, mida mainib Raymond , on see, et inimesel kulub valdavalt mistahes elu valdkonnas tipp-eksperdiks saamisele 10 aastat – malemängust kuni maalimise ja ujumiseni. Isegi Mozart olevat 10 aastat enne muusikat teinud, enne kui 14 aastaselt oma heliloominguga välja tulema hakkas. Seda teemat on uurinud näiteks Bloom (1985), Bryan ja Harter (1989), Hayes (1989). Simmon ja Chase (1973). See reegel tundub ka minu arvates kehtivat. Kui vaadata kasvõi profipalluriteks minevaid 18-19 aastasi sportlasi, siis valdavalt on neil taga 10 aastane mängukogemus. Ei esine ju sellist asja , et eelmisel aastal hakkas noormees mängima ja järgmisel aastal valiti profikorvpalluriks miljonise palgaga.

Selle 10 aasta reegli puhul Raymond tundub, et vaikib sellisest asjast nagu talent ja ei räägi sellest ka Norvig. Samas tundub nii, et saa igast inimesest profikorvpallurit ja ei saa ka igast inimesest 10 aastaga tipp-programmeerijat ehk häkkerit.

Õppima alustamiseks soovitab Google häkker Peter Norvig , et tuleks leida endas huvi programmeerimise vastu ja tunda asjast lõbu. Lõbu peaks olema alguses nii laialt , et sellest jätkuks siis järgmiseks 10-ks aastaks. Õppimise käigus on oluline suhelda palju teiste programmeerijatega ja lugeda teiste programmeerijate kirjutatud koodi. See on olulisem Norvigi arvates kui õpikute lugemine ja koolis käimine. Kõvemad tegijad olevat valdavalt iseõppijad ja tuuakse näide ka ühest häkkerist , kes kirjutanud edukalt koodi, kuid on piirdunud keskharidusega.
Kõige parem viis programmeerimist õppida on nende meeste arvates ise koodi kirjutada - õppimine läbi tegemise. Teaduslikult kõlaks see selliselt, et isikute maksimum tase ei tulene mitte kogemuste pagasi suurenemisest,vaid taset on võimalik parandada pideva pingutusega ja kordustega. Umbes nagu vabaviske harjutamine spordis – kogemusi ja oskusi võib olla , aga kogu aeg peab harjutama ja kordama – siis säilib tase kõrge.

Üks asi, mida Raymondi kirjatükist ei oleks osanud oodata on see, et programmeerimise õppimise alustamiseks ta soovitab mitte alustada Java programmeerimise keelest. Samas on Java koolides üle maailma õppekavades, kus objekt-orienteeritud programmeerimise algkursus antakse tihti just Javas. Java olevat tema väitel küll hea selleks, et anda algajatele kiiresti võimalus teha mõned töötavad graafika rakendused , kuid ei ole hea selleks et õppida selgeks programmeerimise teised olulised põhialused.

Raymond soovitab alustada programmeerimist mitte Javaga, vaid Pythoni programmeerimise keelega.

Lisaks muidugi on vajalik teha endale selgeks HTML ja alustada seda näiteks aadressiltHTMLdog.com

On olemas ka veel häkkeritele sarnase nimega seltskond, keda nimetatakse “kräkkeriteks”. Need on peamiselt noorukid, kes tunnevad lõbu arvutitesse sissemurdmisest. Pärishäkkerid ei taha nendega midagi tegemist teha. Ma siis samuti nendest ei kirjuta. Veel vähem sooviks kirjutada sellest , kuidas saada kräkkeriks. Kui häkkeriks saab ennast pidada siis kui teised sind nimetavad häkkeriks, siis sama võiks kehtida ka kräkkerite puhul. Kuid siis on arvatavasti kräkkeri nime saamiseks vaja sooritada ühine kuritegu.

Raymong kirjutab ka mõned juhtnöörid häkkeritele, mis käivad häkkerite kultuuri juurde ja millest võiks joonduda:

1. Kirjuta avatud lähtekoodiga tarkvara
2. Aita teiste poolt kirjutatud tarkvara testida ja siluda
3. Avalda tasuta kasulikku teavet
4. Aita vabatahtlikult hooldada infrastruktuuri
5. Teeni häkkerikultuuri

Lisaks annab Raymond oma kirjatöös ka rida täiendavaid stiilipunkte häkkeritele. Need on lisa-oskused või harjutused , mida paljud häkkerid peavad oma mõtteviisi ja filosoofiat arendavateks tegevusteks. Ta soovitab kirjutada korrektselt emakeeles ja arendada sõnamänge ja sõnakilde. Samuti toob ta ära ka muid tegevusi, millega võiks üks häkker tegeleda. Nendeks on idamaiste meditatsiooni tehnikate õppimine (eelkõige zen) ja võitluskunstide õppimine, samuti muusika kuulamise oskuse arendamine.

Kõige häkkerlikumad võitluskunstid olevat need, mis rõhutavad vaimset distsipliini, lõdvestunud valmisoleku seisundit ja olukordade kontrollimist, mitte niivõrd toorest jõudu.

Samuti soovitab Raymond millegipärast lugeda just ulmekirjandust, see olevat samuti häkkeritele omane. Miks mitte lugeda ka ajakirjandust ja luuletusi ?

Raymondilt tahaks lõpetuseks küsida , et millisel kohal on naised häkkerite kultuuris, kui palju neid on häkkerite hulgas ja kräkkerite hulgas ning kas naised peaksid samuti karated õppima ja näiteks küünarnukiga telliskivi pooleks lööma kui soovivad stiilsed häkkerid olla.