"Innovation Happens Elsewhere" ( Ron Goldman & Richard P. Gabriel ) on raamat mis kirjeldab seda kuidas luua ja organiseerida vabavara projekte alates ideest , tarkvara arendusest ja oma kogukonna loomisest kuni küpse toote kasvatamiseni. Antakse rida juhtnööre ja kokkuvõtteid maailma praktikast, mis on osutunud edukaks.
Olenemata sellest, kas tegemist on kommertskasutusega tarkvaraga või vabavara projektiga, on edu saavutamise kriteeriumid suures plaanis sarnased. Henry Chesbrough (Open Innovation: The New Imperative for Creating and Profiting from Technology), andmetel on traditsiooniline strateegia uue tehnoloogia loomiseks ja selle kasumiks vormimiseks baseeruv AT&T/Bell printsiipidel: a) taga see et sinu heaks töötavad parimad inimesed b) loo uusi lahendusi ja turusta need esimesena, esimesena turule viija saab võidu eelise c) kontrolli oma intellektuaalset kapitali , et keegi teine ei saaks varbale astuda astuda sarnase asjaga.
Vabavara projektid on saanud ka oluliseks osaks maailma suurimate kompaniide arendustegevuses. Juba 2002. aastal tegi Berlecon Research uuringu Euroopa Komisjoni jaoks, kus leiti et maailma 25-st suuremast tarkvara firmast osales 8 firmat suuremal või väiksemal määral open source tarkvara arendusega. Sellisteks firmadeks olid näiteks IBM, HP, SAP, Hitachi ja Sun. Uuring tehti firmade avalike pressiteadete põhjal nii et võib arvata et tegelik vabavara kasutamine firmade poolt on veelgi suurem ja on aja jooksul kasvanud.
Neljandas peatükis kirjeldatakse raamatus seda, miks üldse vabavara projekte kasutusele võetakse. Üldiselt on põhjused miks inimesed tarkvara projektidega tegelema hakkavad järgmised: 1) tarkvara mida arendatakse aitab nendel tööd paremini teha 2) nad saavad arenduses kaasa rääkida 3) nad saavad muuta koodi ja kohandada seda enda vajaduste jaoks 4) nad saavad teiste kasutajatega suhelda ja õppida teistelt kasutajatelt 5) nad saavad osaleda lahedas projektis.
Üheks olulisemaks osaks projekti kasvatamisel ja edu saavutamisel on kogukonna ( community loomine). Üldiselt võib öelda, et mida rohkem projekt ergutab osalejaid omavahel suhtlema teiste kogukonna liikmetega, seda rohkem saab kogu projekt asjast kasu. Võtmekoht vabavara projektides on see et arendusprotsess peab olema tõeliselt avatud. Kõik arendajad nii siseringis kui välised, peaksid saama ligipääsu koodile ja saama võimaluse osaleda diskussioonides ja otsustes arhitektuuri osas.
Põhiline nõue open-source projekti arendustegevusele on see, et open-source kood oleks avalikult kättesaadav. Iga arendaja, kas siseringis või väljaspool – peaks omama võimalust saada ligi viimasele versioonile koodist. Arendaja, kes on kogu mooduli valmimise eest vastutav – mooduli omanik – peaks saama teha muudatusi otse koodis.
Need osalejad, kes teevad ettepanekuid bugide likvideerimiseks ja kellele veel ei ole antud täit ligipääsu lähtekoodile, peaksid saama jooksvalt ligipääsu arhiivile. Juurde arendused koodile peaksid toimuma tihedalt ( igapäevaselt kui võimalik ) ja need peaks olema alla laaditavad nii arendajatele kui ka kasutajatele. Tavaliselt hoitakse ka kättesaadavana üks viimaseid vanemaid stabiilseid versioone, selleks et kasutajad saaksid endale igal juhul alla laadida kindalt töötava versiooni.
Mõttekas on luua wish-listid kogu projekti jaoks, kuhu kogutakse soovid ja ideed arendajatele, kes otsivad uusi asju mida arendada. Ka wish-listide loomine ise ergutab kasutajaid omavahel suhtlema ja arenduses osalema. Väga oluline on kaasata arenduse protsessi ka lõppkasutajad kui soovitakse et projekt oleks tõeliselt edukas. Lisaks on vaja ka dokumentatsiooni. See võib alguse saada ka meili listidest ja sellest FAQ koostamisest.
Kui projekt on juba küpsenud ja sellele on tekkinud kogukond siis 8. peatükk kirjeldab seda kuidas projekti esialgset edu hoida ja isegi edasi viia. Räägitakse seda, kuidas professionaalselt projekti turundada ja edasi viia. Enne kui projekt tuleb avalikkuse ette tuleks luua huvitav lugu, mis kirjeldaks sinu projekti ja mis erutaks mingil moel inimesi. Story peaks olema ligitõmbav ühtaegu nii kasutajatena kui potensiaalsete arendajatena. Kui lugu ei ole mõjuv, siis inimesed ei ole huvitatud ja ei hakka aktiivseteks osalejateks. Oluline on lahti kirjutada oma tegevuse mudel ehk ärimudel, mis äratab usaldust ja kasutajad teavad millega nad kokku puutuvad.
Lisaks muule tuuakse ka välja , milline peaks olema ühe vabavara projekti kodulehekülg. Väiksemate projekti puhul peaks kodulehel olema kirjas vähemalt alljärgnevad asjad:
- projekti kirjeldus ja eesmärgid
- ligipääs selleks et saaks alla laadida viimase versiooni tarkvarast, viimased uuendused
- selgitused selle kohta kuidas uued liitujad saaksid projektis osaleda
- tuua välja viimased projektiga seotud uudised
- näidata kuidas saab liituda meililistiga ja kuidas otsida arhiivist varasemaid postitusi
- tutuvstada võtme arendajaid ja kuidas nendega ühendust saab võtta
Suuremate projektide puhul võiks kodulehel olla veel: juhendid ja näited toote kasutamise kohta, dokumentatsioon kasutajate jaoks, dokumentatsioon arendajate jaoks, ligipääs koodi varasematele versioonidele, kuidas hallata bugisid andmebaasis, FAQ küsimused projekti kohta, iga mooduli kirjeldused, lingid projektiga seotud kommertslahendustele.
Kommentaariks võiks öelda et kuigi juriidiliselt ja omandisuhete poolest on open-source ja kommertstarkvara loomine erinevad, siis arenduse protsessi osas on nad pigem sarnased kui erinevad. Edu kriteeriumid tehniliselt kvaliteetse toote arenduseks ja selle toote jaoks kasutajaskonna/klientuuri loomiseks on vägagi sarnased. Kuna tänapäeval osalevad ka globaalsed firmad vaba tarkvara arendustöödes ja osadel vabavara projektidel on ka kommertsalustel pakutavad lisamoodulid, siis võiks arvata et piir kommertstarkvara ja vabavara arendamise vahel on aina hägustumas.
Sunday, April 5, 2009
Saturday, March 28, 2009
Üks open-source edulugu - Firefoxi browser
Projekt millest edaspidi sai Firefox algatati Mozilla Suite eksperimendina nimega m/b ( Mozilla Browser) ja 2002 aastal anti asja ka katsetada Phoenix nime all.
Phoenixi nime kasutati kuni aprillini 2003 aastal kui nimi muudeti sest tekkis kaubamärgi vaidlus firmaga Phoenix Technologies. Uueks nimeks võeti Firebird. Kuna aga oli olemas ka Firebird server siis tekkis uus vaidlus ja 2004 veebruaris nimetati projekt ümber Mozilla Firefox´iks – lühidalt Firefox´iks. Et edaspidi ei tekiks nime vaidlusi võeti ka patent nimele Firefox USA patendiametis 2003. aastal. Sellega aga asi ei piirdunud. Firefox 0.8 ei saanud välja lasta kuna selgus et Suurbritannias oli registreeritud tarkvara valdkonnas nimi Firefox – The Charlton Company poolt. Pidev nimede vaidlus tekitas ka browserile uue hüüdnime “Firesomething.”
Eesolevad Firefoxi arendused on koondunud ühisnimetaja “Minefield” alla. Firefoxi arendustegevus peale versiooni 3.0 on jagatud kahesse osasse – 4.0 ja 3.1. Firefox 3.0 ise tehti avalikuks 17. juunil 2008 aastal. Mitchell Baker, endine Mozilla CEO on nimetanud mõned tulevased Firefoxi lisafunktsioonid nagu browseris video playback võimalus, offline aplikatsioonide loomine ja Firefoxi versioon mobiiltelefonidele.
Nagu enamiku open-source tarkvara puhul on Firefox pidevas arengus tuhandete programmeerijate poolt üle maailma. Kuid kaks inimest on suurimas osas asja eest vastutamas. Üks on noormees nimega Blake Ross , kes tänaseks on 22 aastane. Teine on Ben Goodger – 27 aastane Uus-Meremaa noormees. Ross – olles sisse loginud oma vanemate America Online interneti kontolt, alustas 14 aastaselt Firefoxi bugide parandustöödega Mozilla Group´i juures. Goodger sai Firefox 1.0 peamiseks tegijaks peale seda kui Ross hakkas täiskohaga üliõpilaseks 2003 aastal. http://www.wired.com/wired/archive/13.02/firefox.html
Firefoxi tegi Wired andmetel eriliseks Open-source tarkvara hulgas see, et nad pöördusid tarbija poole. Seni olid valdavalt open-source projektid olnud valdavalt suunatud advanced kasutajatele heade tehniliste oskustega. Firefox tungis aga Microsofti territooriumile ja hakkas pöörama tähelepanu tavakasutajate oskustele ja vajadustele. Paljudest rahulolevatest kasutajatest said toote misjonärid ja kõigest nädalaid peale toote debüüti toimusid juba 392 maailma linnas Firefoxi väljatuleku puhul peod. Seda võib pidada iga turundustegelase unistuseks.
Üks pea-arendaja Ross ise kommenteeris asja selliselt, et inimesed arvasid et browseri sõjad on läbi, kuid ajal kui Firefox välja tuli oli laialt levinud arvamus et Internet Explorer ei ole turvaline ja seda puudust hakkas korvama Firefox.
Praeguseks on edu togutu ja Firefox on üks paremaid näiteid edukast open-source lahendustest maailmas. Firefox 3 avamise päeval eelmisel 2008 aastal laadis seda uuemat versiooni alla 8 miljonit korda, see ületas prognoosi milleks oli 5 miljonit allalaadimist 24 tunni jooksul. Uue versiooni avamise päeval andis intervjuu ka Firefoxi juht Mitchell Baker. Tema käest küsiti et mis on Firefoxi eesmärk ja millist turuosa soovitakse saavutada browserite turul maailmas. Ta vastas et peamine saavutada oma peamine eesmärk – avatud veebi tegemine. “Me soovime omada piisavalt turuosa et suunata interneti arengut meie soovitud suunas. Meil ei ole kindlaid numbrilisi eesmärke.” “Eesmärgiks ei ole saada ainsaks suureks firmaks , kes ise otsustab mis suunas veeb areneb. Mozilla on selleks et oleks lõbus ja selleks et ehitada paremat internetti.”
Samas on Firefox ka rahaliselt arvatavasti kõige edukam open-source projekt. Nimelt teenib Firefox raha sponsoritelt ja 2005 aastal näiteks oli sellise tulu suuruseks 55 miljonit dollarit. Raha allikateks on Google sugused firmad. Firefox browseril on sisse ehitatud otsingu riba millega saab otse browseri aadressi riba juurde sisestada otsingu sõnu, otseselt ilma google.com lehele minemata. Selle rakenduse eest Google maksab Firefoxi ülal pidavale firmale. Et firma on non-profit asutus siis raha , mis sisse tuleb kasutatakse Firefoxi edasiseks arendustegevuseks.
Firefox history in screenshots
Phoenixi nime kasutati kuni aprillini 2003 aastal kui nimi muudeti sest tekkis kaubamärgi vaidlus firmaga Phoenix Technologies. Uueks nimeks võeti Firebird. Kuna aga oli olemas ka Firebird server siis tekkis uus vaidlus ja 2004 veebruaris nimetati projekt ümber Mozilla Firefox´iks – lühidalt Firefox´iks. Et edaspidi ei tekiks nime vaidlusi võeti ka patent nimele Firefox USA patendiametis 2003. aastal. Sellega aga asi ei piirdunud. Firefox 0.8 ei saanud välja lasta kuna selgus et Suurbritannias oli registreeritud tarkvara valdkonnas nimi Firefox – The Charlton Company poolt. Pidev nimede vaidlus tekitas ka browserile uue hüüdnime “Firesomething.”
Eesolevad Firefoxi arendused on koondunud ühisnimetaja “Minefield” alla. Firefoxi arendustegevus peale versiooni 3.0 on jagatud kahesse osasse – 4.0 ja 3.1. Firefox 3.0 ise tehti avalikuks 17. juunil 2008 aastal. Mitchell Baker, endine Mozilla CEO on nimetanud mõned tulevased Firefoxi lisafunktsioonid nagu browseris video playback võimalus, offline aplikatsioonide loomine ja Firefoxi versioon mobiiltelefonidele.
Nagu enamiku open-source tarkvara puhul on Firefox pidevas arengus tuhandete programmeerijate poolt üle maailma. Kuid kaks inimest on suurimas osas asja eest vastutamas. Üks on noormees nimega Blake Ross , kes tänaseks on 22 aastane. Teine on Ben Goodger – 27 aastane Uus-Meremaa noormees. Ross – olles sisse loginud oma vanemate America Online interneti kontolt, alustas 14 aastaselt Firefoxi bugide parandustöödega Mozilla Group´i juures. Goodger sai Firefox 1.0 peamiseks tegijaks peale seda kui Ross hakkas täiskohaga üliõpilaseks 2003 aastal. http://www.wired.com/wired/archive/13.02/firefox.html
Firefoxi tegi Wired andmetel eriliseks Open-source tarkvara hulgas see, et nad pöördusid tarbija poole. Seni olid valdavalt open-source projektid olnud valdavalt suunatud advanced kasutajatele heade tehniliste oskustega. Firefox tungis aga Microsofti territooriumile ja hakkas pöörama tähelepanu tavakasutajate oskustele ja vajadustele. Paljudest rahulolevatest kasutajatest said toote misjonärid ja kõigest nädalaid peale toote debüüti toimusid juba 392 maailma linnas Firefoxi väljatuleku puhul peod. Seda võib pidada iga turundustegelase unistuseks.
Üks pea-arendaja Ross ise kommenteeris asja selliselt, et inimesed arvasid et browseri sõjad on läbi, kuid ajal kui Firefox välja tuli oli laialt levinud arvamus et Internet Explorer ei ole turvaline ja seda puudust hakkas korvama Firefox.
Praeguseks on edu togutu ja Firefox on üks paremaid näiteid edukast open-source lahendustest maailmas. Firefox 3 avamise päeval eelmisel 2008 aastal laadis seda uuemat versiooni alla 8 miljonit korda, see ületas prognoosi milleks oli 5 miljonit allalaadimist 24 tunni jooksul. Uue versiooni avamise päeval andis intervjuu ka Firefoxi juht Mitchell Baker. Tema käest küsiti et mis on Firefoxi eesmärk ja millist turuosa soovitakse saavutada browserite turul maailmas. Ta vastas et peamine saavutada oma peamine eesmärk – avatud veebi tegemine. “Me soovime omada piisavalt turuosa et suunata interneti arengut meie soovitud suunas. Meil ei ole kindlaid numbrilisi eesmärke.” “Eesmärgiks ei ole saada ainsaks suureks firmaks , kes ise otsustab mis suunas veeb areneb. Mozilla on selleks et oleks lõbus ja selleks et ehitada paremat internetti.”
Samas on Firefox ka rahaliselt arvatavasti kõige edukam open-source projekt. Nimelt teenib Firefox raha sponsoritelt ja 2005 aastal näiteks oli sellise tulu suuruseks 55 miljonit dollarit. Raha allikateks on Google sugused firmad. Firefox browseril on sisse ehitatud otsingu riba millega saab otse browseri aadressi riba juurde sisestada otsingu sõnu, otseselt ilma google.com lehele minemata. Selle rakenduse eest Google maksab Firefoxi ülal pidavale firmale. Et firma on non-profit asutus siis raha , mis sisse tuleb kasutatakse Firefoxi edasiseks arendustegevuseks.
Firefox history in screenshots
Friday, March 20, 2009
Esimestest häkkeritest
Steven Levy kirjutab, et kui igaüks saaks arvutitega suhelda ja neid kasutada samamoodi kui arvuti algusaegadel ja sama loomingulisusega siis see algne häkkeri eetika võiks levida ühiskonnas kulutulena ja muuta maailma palju paremaks. Võrreldes arvuti tulekuga ja esimeste programmide loomisega on aga paljugi muutunud.
Artikkel räägib sellest kuidas entusiastid lõid esimesi programme ja MIT laboritesse olid kogunenud matemaatika ja IT geeniused, võisteldes omavahel selles kes suudab koostada kõige optimaalsemat ehk ilusamat koodi. Samuti sellest kuidas mees nimega McCarthy tegeles MIT-is tehisintellektiga aegadel kui ei eksisteerinud veel informaatikat kui teadusharu, ehitades male masinat. Sel ajal ei usutud et selline masin võib inimesega males võistelda. Tänapäeval on arvuti võitnud ka male maailma meistreid.
Lisaks räägib Levy sellest kuidas teine mees, nimega Peter Samson , lõi arvutil esimesena digitaalset muusikat, arvuti millega seda teha sai maksis sellel ajal 3 miljonit dollarit
Artikkel räägib ka sellest kuidas esimestel arvutispetsialistidel ei olnud mingeid häkkeri käitumise juhiseid mis oleksid olnud formaalsed, sel teemal ei peetud diskussioone ja ei
kirjutatud selle kohta mingeid dokumente ega formaalseid seisukohti. Häkkeri eetika tõusis teemaks alles hiljem.
Seda et algusaegadel ei olnud mingeid formaalseid reegleid häkkeritel
võiks pidada põhjendatuks kuna ei ole vaja luua reegleid masina kasutamiseks mida sa põhimõtteliselt üksinda maailmas oskad ja lisaks ei oska keegi teine seda arvutit sama hästi kasutada eetika küsimused võiks päevakorda tulla alles siis kui masinaid on rohkem ja arvutit on võimeline kasutama keegi teine paremini kui sa ise.
Häkkerid usuvad et süsteemide kohta saab olulisi teadmisi peale seda kui need on lahti võetud ja on aru saadud kuidas need töötavad, sellest arusaamisest võib tekkida uusi lahendusi
kuidas luua uusi ja veel huvitavamaid asju. Nad pelgavad inimesi või füüsilisi barjääre mis võiks neid sellest põhimõttest ja tegevusest taganema sundida.
IBM oli kunagi arvuti sünonüüm ja viis arvuti ameeriklaste tavaellu. IBM-i tulekuga muutus ka häkkerite eetika ja kasutamise printsiibid formaalsemaks - arendus muutus tsentraliseerituks ja muutusi ei võinud sisse viia enam igaüks vaid see käis kindla protseduuri järgi. IBM oli omal ajal suunanäitajaks kogu arvutitööstuse arengule. See võiks tekitada küsimuse kas IBM võiks ka tänapäeval pidada üheks suunanäitajaks arvutitööstuses.
Tänapäeval on IBM-iga juhtunud nii et firma ei soovi enam oma nime sellise "jamaga" nagu seda on riistvara tootmine enam üldse siduda ja arvutite tootmine on maha müüdud ning lasknud ära muuta ka arvuteid tootva firma nime Lenovo´ks. Kui võtta aluseks et IBM-is teatakse ka tänapäeval kuidas asjad käivad ja osatakse arvutitööstuse suundi ette näha , siis arvutitööstuses ei ole riistvara tootmine enam perspektiivikas või kasumilik ja uued võimalused peituvad tarkvara arenduses ja sellega seonduvates teenustes. Et tänapäeval on ka riistvara ja veebi tehnoloogia arenenud selleni, et dokumente saab luua ja salvestada otse veebist, siis võiks IBM-ist isegi aru saada.
Steven Levy “Hackers” 2 esimest peatükki. http://www.gutenberg.org/etext/729
Artikkel räägib sellest kuidas entusiastid lõid esimesi programme ja MIT laboritesse olid kogunenud matemaatika ja IT geeniused, võisteldes omavahel selles kes suudab koostada kõige optimaalsemat ehk ilusamat koodi. Samuti sellest kuidas mees nimega McCarthy tegeles MIT-is tehisintellektiga aegadel kui ei eksisteerinud veel informaatikat kui teadusharu, ehitades male masinat. Sel ajal ei usutud et selline masin võib inimesega males võistelda. Tänapäeval on arvuti võitnud ka male maailma meistreid.
Lisaks räägib Levy sellest kuidas teine mees, nimega Peter Samson , lõi arvutil esimesena digitaalset muusikat, arvuti millega seda teha sai maksis sellel ajal 3 miljonit dollarit
Artikkel räägib ka sellest kuidas esimestel arvutispetsialistidel ei olnud mingeid häkkeri käitumise juhiseid mis oleksid olnud formaalsed, sel teemal ei peetud diskussioone ja ei
kirjutatud selle kohta mingeid dokumente ega formaalseid seisukohti. Häkkeri eetika tõusis teemaks alles hiljem.
Seda et algusaegadel ei olnud mingeid formaalseid reegleid häkkeritel
võiks pidada põhjendatuks kuna ei ole vaja luua reegleid masina kasutamiseks mida sa põhimõtteliselt üksinda maailmas oskad ja lisaks ei oska keegi teine seda arvutit sama hästi kasutada eetika küsimused võiks päevakorda tulla alles siis kui masinaid on rohkem ja arvutit on võimeline kasutama keegi teine paremini kui sa ise.
Häkkerid usuvad et süsteemide kohta saab olulisi teadmisi peale seda kui need on lahti võetud ja on aru saadud kuidas need töötavad, sellest arusaamisest võib tekkida uusi lahendusi
kuidas luua uusi ja veel huvitavamaid asju. Nad pelgavad inimesi või füüsilisi barjääre mis võiks neid sellest põhimõttest ja tegevusest taganema sundida.
IBM oli kunagi arvuti sünonüüm ja viis arvuti ameeriklaste tavaellu. IBM-i tulekuga muutus ka häkkerite eetika ja kasutamise printsiibid formaalsemaks - arendus muutus tsentraliseerituks ja muutusi ei võinud sisse viia enam igaüks vaid see käis kindla protseduuri järgi. IBM oli omal ajal suunanäitajaks kogu arvutitööstuse arengule. See võiks tekitada küsimuse kas IBM võiks ka tänapäeval pidada üheks suunanäitajaks arvutitööstuses.
Tänapäeval on IBM-iga juhtunud nii et firma ei soovi enam oma nime sellise "jamaga" nagu seda on riistvara tootmine enam üldse siduda ja arvutite tootmine on maha müüdud ning lasknud ära muuta ka arvuteid tootva firma nime Lenovo´ks. Kui võtta aluseks et IBM-is teatakse ka tänapäeval kuidas asjad käivad ja osatakse arvutitööstuse suundi ette näha , siis arvutitööstuses ei ole riistvara tootmine enam perspektiivikas või kasumilik ja uued võimalused peituvad tarkvara arenduses ja sellega seonduvates teenustes. Et tänapäeval on ka riistvara ja veebi tehnoloogia arenenud selleni, et dokumente saab luua ja salvestada otse veebist, siis võiks IBM-ist isegi aru saada.
Steven Levy “Hackers” 2 esimest peatükki. http://www.gutenberg.org/etext/729
Subscribe to:
Comments (Atom)