Steven Levy kirjutab, et kui igaüks saaks arvutitega suhelda ja neid kasutada samamoodi kui arvuti algusaegadel ja sama loomingulisusega siis see algne häkkeri eetika võiks levida ühiskonnas kulutulena ja muuta maailma palju paremaks. Võrreldes arvuti tulekuga ja esimeste programmide loomisega on aga paljugi muutunud.
Artikkel räägib sellest kuidas entusiastid lõid esimesi programme ja MIT laboritesse olid kogunenud matemaatika ja IT geeniused, võisteldes omavahel selles kes suudab koostada kõige optimaalsemat ehk ilusamat koodi. Samuti sellest kuidas mees nimega McCarthy tegeles MIT-is tehisintellektiga aegadel kui ei eksisteerinud veel informaatikat kui teadusharu, ehitades male masinat. Sel ajal ei usutud et selline masin võib inimesega males võistelda. Tänapäeval on arvuti võitnud ka male maailma meistreid.
Lisaks räägib Levy sellest kuidas teine mees, nimega Peter Samson , lõi arvutil esimesena digitaalset muusikat, arvuti millega seda teha sai maksis sellel ajal 3 miljonit dollarit
Artikkel räägib ka sellest kuidas esimestel arvutispetsialistidel ei olnud mingeid häkkeri käitumise juhiseid mis oleksid olnud formaalsed, sel teemal ei peetud diskussioone ja ei
kirjutatud selle kohta mingeid dokumente ega formaalseid seisukohti. Häkkeri eetika tõusis teemaks alles hiljem.
Seda et algusaegadel ei olnud mingeid formaalseid reegleid häkkeritel
võiks pidada põhjendatuks kuna ei ole vaja luua reegleid masina kasutamiseks mida sa põhimõtteliselt üksinda maailmas oskad ja lisaks ei oska keegi teine seda arvutit sama hästi kasutada eetika küsimused võiks päevakorda tulla alles siis kui masinaid on rohkem ja arvutit on võimeline kasutama keegi teine paremini kui sa ise.
Häkkerid usuvad et süsteemide kohta saab olulisi teadmisi peale seda kui need on lahti võetud ja on aru saadud kuidas need töötavad, sellest arusaamisest võib tekkida uusi lahendusi
kuidas luua uusi ja veel huvitavamaid asju. Nad pelgavad inimesi või füüsilisi barjääre mis võiks neid sellest põhimõttest ja tegevusest taganema sundida.
IBM oli kunagi arvuti sünonüüm ja viis arvuti ameeriklaste tavaellu. IBM-i tulekuga muutus ka häkkerite eetika ja kasutamise printsiibid formaalsemaks - arendus muutus tsentraliseerituks ja muutusi ei võinud sisse viia enam igaüks vaid see käis kindla protseduuri järgi. IBM oli omal ajal suunanäitajaks kogu arvutitööstuse arengule. See võiks tekitada küsimuse kas IBM võiks ka tänapäeval pidada üheks suunanäitajaks arvutitööstuses.
Tänapäeval on IBM-iga juhtunud nii et firma ei soovi enam oma nime sellise "jamaga" nagu seda on riistvara tootmine enam üldse siduda ja arvutite tootmine on maha müüdud ning lasknud ära muuta ka arvuteid tootva firma nime Lenovo´ks. Kui võtta aluseks et IBM-is teatakse ka tänapäeval kuidas asjad käivad ja osatakse arvutitööstuse suundi ette näha , siis arvutitööstuses ei ole riistvara tootmine enam perspektiivikas või kasumilik ja uued võimalused peituvad tarkvara arenduses ja sellega seonduvates teenustes. Et tänapäeval on ka riistvara ja veebi tehnoloogia arenenud selleni, et dokumente saab luua ja salvestada otse veebist, siis võiks IBM-ist isegi aru saada.
Steven Levy “Hackers” 2 esimest peatükki. http://www.gutenberg.org/etext/729
No comments:
Post a Comment